26.3.13

KIRJANDUSSÜNDMUS 27. MÄRTSIL

27. märtsil kell 16.00  raamatukogus kirjandussündmus.
Valtu Lugemisteater esitab:
MARIE UNDER "SÄDEMED TUHAS"
Tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva, rahvusvahelist teatripäeva ja Priiuse Põlistamise Päeva.
Olete oodatud kuulama - vaatama!

22.3.13

22. märts on ülemaailmne veepäev

22. märts ülemaailmne veepäev – põnevad faktid vee kohta


Vesi on meie planeedi elu alus. 22. märtsil on iga-aastane ülemaailmne veepäev. Valisime selleks puhuks välja faktid, mida suure tõenäosusega paljud meist ei tea või mille peale me tihti just ei mõtle.


•97% maailma veest asub meredes ja ookeanites

•2% veest on jäätunud kujul

•vaid 1% kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks

•aafriklane läbib keskmiselt ca 5,9 km pikkuse teekonna igapäevase vee saamiseks

•pudelivee müügikäive on aastas ca 50-65 miljardit eurot (Eesti Riigieelarve on ca 10x väiksem)

•ca 1.5 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele
Kui palju vett kulub

•Auto tootmiseks – 147 000 liitrit

•Leiva valmistamiseks, sh ka tooraine kasvatamine – 560 liitrit

•Ühe muna tootmiseks – 440 liitrit

•Kohvipaki tootmiseks, sh tooraine – 11 000 liitrit

•Ajalehe tootmiseks – ca 300 liitrit

•1 kg riisi valmistamiseks – ca 5000 liitrit

20.3.13

TEADAANNE

Seoses Kehtna valla X kirjanduspäevadega kuulutame välja omaloominguliste luuletuste konkursi põhikooli õpilastele. Teemaks "Isamaa ja emakeel". Luuletuse pikkus ja vorm ei ole olulised, olge loovad ja loomingulised. Ootame luuletusi hiljemalt 12. aprilliks. Korjake koolis kokku ja võtke ühendust Kerstiga 5251283 Kehtna klubist või Maiega 4875336 Kehtna rahvaraamatukogust.

19.3.13

MARIE UNDER 130


On siiski kurb

On siiski kurb, et pärib surm
selle südame, 
selle südame, täis joobumispuhke, 
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke

On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm


selle südame laulmatud laulud!



1883 - 1980
Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe ”Teataja” toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse “Siuru” rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “Sonetid”. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri” (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse- ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes “Lageda taeva all” (1930) ja “Kivi südamelt” (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus “Mureliku suuga”. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on “Hääl varjust” ja ”Rõõm ühest ilusast päevast”. Under on eesti keelde tõlkinud “Valiku saksa uuemast lüürikast”, C. Baudelaire'i “Väikesed poeemid proosas”, M. Lermontovi “Valiku luuletusi” ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus “Õnnevarjutus”. 1681.a. ilmus Underi valikkogu “Mu süda laulab”. Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. 

Marie Underi luulet saab internetis lugeda:SIIT

20. märtsil, kevadisel pööripäeval, tähistatakse ülemaailmset jutuvestmise päeva, pärisnimega World Storytelling Day.

Kunagi elanud kõik maailma lood ühes tipikülas üheskoos. Söövad ja joovad ja tunnevad elust rõõmu… kuni mõnda lugu on maailmas väga vaja. Siis läheb ta külast laia maailma ja hakkab kellegi südamele koputama, kuni see ei saa enam teisiti, kui peab selle loo jutustama. Ja kes kuulevad, jutustavad omakorda edasi, kuni lugu jõuab selle inimeseni, kes seda parajasti hädasti vajab. Lugu ise aga läheb tagasi oma tipikülla, kus ta koos teistega päevast päeva sööb ja joob ja elust rõõmu tunneb. Kuni järgmise korrani, mil teda maailmas vaja on.
Selles avaldubki lugude tervendav toime. On imeilusaid lugusid, tulvil sügavat tarkust, mis on aga meelest läinud, mida enam edasi ei räägita. Praegu maailmas valitsev pidetus, kaos ja pinge tulenevadki suurte lugude kaotsiminekust. Jutuvestmine annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Selle päeva algne idee pärineb Ameerikast, kus tähistati ja tähistatakse siiani väga olulist lugude vestmise päeva laupäeva õhtul enne tänupüha (novembri viimasel neljapäeval).

Põhjamaade jutuvestjad otsustasid hakata taolist päeva pühitsema kevadisel pööripäeval – 20.03. Põhjarahvad tähistavad sellel ajal ühtlasi ka suurt võitu talve üle ja rõõmustlevad kevade saabumise üle. Kuna huviliste ring aina laienes, siis nüüdseks on sellest saanud suurejooneline ülemaailmne „jutufestival“, kus omavahel kokku ei saada, ometi ollakse lugusid rääkides milleski ühes.

5.3.13

Hea Lasteraamat 2012

2012. aasta parimateks valiti järgmised trükised:

Jaanus Vaiksoo "Supipotikarneval"
Kätlin Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast"
Aino Pervik "Klabautermanni mure"
Piret Raud "Natuke napakad lood"
Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant"
Kadri Hinrikus "Et head haldjad sind hoiaksid"
Kristi Kangilaski "Päike läheb puhkusele"
Tim Bowley "Amelia soovib koera"
Tiia Mets "Vahva Toomas: Vana Toomase legend"
Ilmar Tomusk "Kolmanda A kriminalistid"

26. veebruaril Terevisioonis toimunud intervjuud Hea Lasteraamatu 2012 töögrupi liikme Anneli Laamaniga näeb SIIT

VALTU RAAMATUKOGU OSALES RAHVUSVAHELISES HANSENIST TAMMSAARENI LUGEMISKETIS

A. H. Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril avas kultuuriminister Rein Lang Vikerraadios 15.30 rahvusvahelise „Hansenist Tammsaareni“ lugemisketi. Teatepulga võttis üle kirjaniku sünnimaakonnast Järva maavanem Tiina Oraste, kes luges katkendi Tammsaare loomingust KUMA- raadios, andes teatepulga üle Albu valda. Tammsaare aforisme sai lugeda ka Elektriraudtee AS rongides, moodustades ka ühe osa lugemisketist.

Albu vald kutsus kõiki eestimaalasi ja väliseestlasi osa võtma rahvusvahelisest lugemisketist kirjaniku sünni- ja surma-aastapäeva vahelisel perioodil. Eesmärgiks oli meie esiproosakirjaniku loomingu väärtustamine ja populariseerimine. Osavõtjatel tuli ennast registreerida Albu Põhikooli kodulehel. Ketis osalemiseks oli vaja lugeda maksimaalselt 5-minutiline katkend (võis olla ka mõni aforism) kirjaniku loomingust.. Lugemisaega oli võimalus ise valida.
Kohaliku Lugemisteatri juhendaja Anne Archipovi eestvedamisel toimus raamatukogus 27. veebruaril lugemisketist osavõtt. Lugemisteater esitas Tammsaare loomingust A.Archipovi koostatud kava järgi 5 minutilise etteaste, mis jäädvustati filmile. Valtu Põhikooli huvijuht Kalvi laadis valminud videofilmi Albu Põhikooli kodulehel olevale aadressile, kus siis kõigist saabunud filmidest monteeritakse kokku ühisfilm.

VEEBRUARI PAKIGA SAABUNUD RAAMATUD...

Chalice 100% Chalice
K.Hein  Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses
E.Petrone Anna hambad
D.Foenkinos Delikaatsus
R.Tootmaa Filtrita "Camel"
K.Pettai Kaarina ja võluvärgid
E.Koff Keerutädi
A-M. Lahti Kohtumine KBG-ga
I.Tomusk Kriminaalsed viineripirukad: neljanda A kriminalistid
I.Wikland Kullake: üks tõestisündinud lugu
J.Voolaid Kullamäe lood
Mathura Kumalasepäev
T.Lääne Kõnnin või merre: meritsi maailma läinu
K.Look Leemuripoeg Ville teeb sääred
P.Bristol Maailm, mis on hea: romaan. II, 1990 - 1992
A.-V.Libek Maalehe maasikaraamat
P.Ariste Mustlaste raamat
H.Palamets Mõtteid ja meenutusi mälumängudest
T.Kõnnussaar Tagasitee koju: Kaarli ja Jette seiklused võrgus
M.Saksatamm Tädi hakkab tuuleloheks
Täiskui: Andres Ehin
Vigala Sassi taimeravi: 500 taime kodus
M.Parr Vilgukivioru Tonje
I.Tomusk Volli kasvab suureks
P.Sauter Ära jäta mind rahule: a love story
T.Laanem Õnnelik jää
E.Kivimaa Üllar Jörberg: armastuse laul

TEADE!

NELJAPÄEVAL, 22. JUUNIL OLEME AVATUD 10-14 REEDEL, 23. JUUNIL RAAMATUKOGU SULETUD.