21.4.17

AINO PERVIK 85





Homme, 22. aprillil tähistab oma 85. juubelit armastatud lastekirjanik Aino Pervik. 
Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950–1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955–1960 ning  Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960–1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud üle 60 lasteraamatu, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Lastekirjanik Eno Raua lesk.
Aino Perviku looming on žanrilt ja temaatikalt mitmekesine. Ta on kirjutanud tõsielu- ja fantaasiajutustusi, noorteromaane, väikelasteraamatuid, mõistulugusid jm. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab eredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Klassikaks on saanud hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt „Arabella, mereröövli tütar”.
Menukas „Paula elu” sari kirjeldab algklassilapse elu. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väiksele lugejale nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest pajatav „Tirilinna lugude” sari. Päeviku vormis noorsooraamatu „Kallis härra Q” teemaks on ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus.
Perviku fantaasialooming on enamasti tõsise sisuga, kuid põhitoonilt optimistlik. „Sinivant läheb lasteaeda” hajutab iseseisva elu künnisel seisva väikelapse hirme, „Roosaliisa prillid” aitab toime tulla meediakanalitest tulvava vägivalla ja kurjusega. „Klabautermanni mure” võtab kõne alla inimkaubanduse, „Draakonid võõrsil” kujundab mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrast kultuurist tulnutesse. „Presidendilood” jutustavad väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Mitmekihiline fantaasialugu „Maailm Sulelise ja Karvasega” ja selle järg „Suleline, Puhuja ja must munk” on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes käsitlemist leidnud teemadest.
Aino Perviku teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, itaalia, jaapani jpt keelde, need on jõudnud teatrilavale ja ekraanile (animafilmid „Kunksmoor” 1977 ja „Kunksmoor ja kapten Trumm” 1978, mängufilmid „Arabella, mereröövli tütar” 1982, „Kallis härra Q” 1998).

Kommentaare ei ole:

TEADE!

NELJAPÄEVAL, 22. JUUNIL OLEME AVATUD 10-14 REEDEL, 23. JUUNIL RAAMATUKOGU SULETUD.