ÕIGE AEG ON ÕPPIDA

Tulemas on XVI täiskasvanud õppija nädal. 

KOHTUME RAAMATUKOGUS

Raamatukogupäevad   KOHTUME RAAMATUKOGUS  
20.-30. oktoobrini 2013

TULEKUL X KEHTNA VALLA KIRJANDUSPÄEVAD

X Kehtna valla kirjanduspäevade ajakava
Esmaspäeval, 15. aprilliL
• Lastekirjanik Eve Hele Sits – Kehtna lasteaia “Siller” Ingliste rühmas ja Kehtna põhikoolis.
• Kell 18 kirjanduslikud õhtupoolikud koos Kehtna Kunstide Kooli muusikutega valla eri paigus.

Teisipäeval, 16. aprillil
• Kell 18 ajakirja “Eesti Naine” toimetaja, kirjanik ja luuletaja Aita Kivi Kehtna klubis.

Kolmapäeval, 17. aprillil
• Kirjanik ja ajakirjanik Andrus Kivirähk Valtu põhikoolis ja Kehtna põhikoolis.
• Lastekirjanik Tiina Kilkson Eidapere lasteaias “Kukupai”
• Ettevõtja ja kirjanik Avo Kull kell 12 Eidapere raamatukogus ja kell 14 Lelle raamatukogus.
• Kell 18 salongiõhtu Kehtna klubis. Kõneleb Juuru koguduse pastor Tauno Kibur,
  musitseerivad Johanna ja Helmut Hark koos Angela Katkosildiga. Pääse 2 €.

Neljapäeval, 18. aprillil
• Kell 18 Kehtna klubis loeng iluaianduse teemadel. Külas on Mariann Roosla.

Teisipäeval, 23. aprillil
• kell 14 on Raamatu ja roosi päev Kehtna klubis (kutsetega). X kirjanduspäevade lõpetamine.

Teisipäeval, 30. aprillil
• Kell 16 kirjanik ja kuntsnik Marje Ernits Kehtna raamatukogus.

15. aprillil kirjanduslikud õhtupoolikud
koos Kehtna Kunstide Kooli noorte muusikutega.
Algusega kell 18 valla eri paigus!

• Ingliste raamatukogus on külas Meeli Toome.
• Kaerepere seltsimajas jutustab Kati Saara Vatmann.
• Kehtna klubis loeb luuletusi Colleen Midell.
• Keava raamatukogus on kohal Mathura.
• Lelle raamatukogus räägib ja loeb Rita Vaiksaar.
• Eidapere kultuurikeskuses kõneleb Margus Maripuu.

KIRJANDUSSÜNDMUS 27. MÄRTSIL

27. märtsil kell 16.00  raamatukogus kirjandussündmus.
Valtu Lugemisteater esitab:
MARIE UNDER "SÄDEMED TUHAS"
Tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva, rahvusvahelist teatripäeva ja Priiuse Põlistamise Päeva.
Olete oodatud kuulama - vaatama!

22. märts on ülemaailmne veepäev

22. märts ülemaailmne veepäev – põnevad faktid vee kohta

Vesi on meie planeedi elu alus. 22. märtsil on iga-aastane ülemaailmne veepäev. Valisime selleks puhuks välja faktid, mida suure tõenäosusega paljud meist ei tea või mille peale me tihti just ei mõtle.


•97% maailma veest asub meredes ja ookeanites

•2% veest on jäätunud kujul

•vaid 1% kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks

•aafriklane läbib keskmiselt ca 5,9 km pikkuse teekonna igapäevase vee saamiseks

•pudelivee müügikäive on aastas ca 50-65 miljardit eurot (Eesti Riigieelarve on ca 10x väiksem)

•ca 1.5 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele
Kui palju vett kulub

•Auto tootmiseks – 147 000 liitrit

•Leiva valmistamiseks, sh ka tooraine kasvatamine – 560 liitrit

•Ühe muna tootmiseks – 440 liitrit

•Kohvipaki tootmiseks, sh tooraine – 11 000 liitrit

•Ajalehe tootmiseks – ca 300 liitrit

•1 kg riisi valmistamiseks – ca 5000 liitrit

TEADAANNE

Seoses Kehtna valla X kirjanduspäevadega kuulutame välja omaloominguliste luuletuste konkursi põhikooli õpilastele. Teemaks "Isamaa ja emakeel". Luuletuse pikkus ja vorm ei ole olulised, olge loovad ja loomingulised. Ootame luuletusi hiljemalt 12. aprilliks. Korjake koolis kokku ja võtke ühendust Kerstiga 5251283 Kehtna klubist või Maiega 4875336 Kehtna rahvaraamatukogust.

MARIE UNDER 130

On siiski kurb

On siiski kurb, et pärib surm
selle südame, 
selle südame, täis joobumispuhke, 
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke

On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm


selle südame laulmatud laulud!



1883 - 1980
Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe ”Teataja” toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse “Siuru” rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “Sonetid”. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri” (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse- ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes “Lageda taeva all” (1930) ja “Kivi südamelt” (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus “Mureliku suuga”. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on “Hääl varjust” ja ”Rõõm ühest ilusast päevast”. Under on eesti keelde tõlkinud “Valiku saksa uuemast lüürikast”, C. Baudelaire'i “Väikesed poeemid proosas”, M. Lermontovi “Valiku luuletusi” ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus “Õnnevarjutus”. 1681.a. ilmus Underi valikkogu “Mu süda laulab”. Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. 

Marie Underi luulet saab internetis lugeda:SIIT