Lugemisaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 2010, eelüritustena toimusid 2009. aastal raamatuvahetused, seminarid ja ümarlauad.
Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest - raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele.
Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.
Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe.
Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.
Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäevi. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar